Kümme aastat pärast keskkooli lõpetamist olen jõudnud punkti, kus ma suure tõenäosusega saan vähem kui kahe kuu pärast tõdeda, et olen kõrgharitud noorsootöötaja. Pisut uskumatu!
Käesolevas blogpostituses võtan kokku kolm aastat kestnud erialaõpingud Tartu Ülikooli Narva kolledžis, analüüsin oma tugevusi ja nõrkusi ning annan ülevaate omandatud hoiakutest ja väärtushinnangutest. Ühtlasi lõpetan selle postitusega oma kolme aastaste blogijakarjääri. :)
Astusin üliõpilase kingadesse arvestatava kogemustepagasiga töömaailmast ja olen tänulik, et valikud elus mind tänasesse on toonud. Praktikuna koolipingis andis erakordse võimaluse näha ja luua seoseid teooria ja päriselu vahel, hinnata ümber väärtusi ja põhimõtteid. Üks oluliseim väärtus, mis ma endaga ühes võtan on teadmine ja kogemus, et kompetentsust ja professionaalsust ei taga pelgalt tugev praktika, vaid eelkõige selle sidumine laiapõhjalise teooriaga. Kolm aastat ülikoolis on andnud mulle tohutul hulgal inspiratsiooni ja rikastanud meetodite pagasit, mida tööelus rakendada, ent mitte vähem oluline - olen saanud enesekindluse. Enesekindluse teadmises, et teen täna päriselt seda, mis on minu kirg, aga ka enesekindluse seista noortevaldkonna arengute eest ja astuda välja mugavustsoonist.
Ma pean enda tugevusteks eelkõige eesmärkidele ja koostööle orienteeritust, vabamõtlemist, suhtlemisoskust, algatusvõimet ning järjekindlust. Niisamuti hindan enda pädevusi saavutatuks noorsootöötaja kutsestandard tase kuus kompetentside osas. Arenguvajadusena näen eelkõige võõrkeele oskuste arendamist, et kasutada tänasest rohkem rahvusvahelisi võimalusi, delegeerimisoskust, aga ka noorsootöötajate juhendamist ja noorte esmatasandi nõustamist. Teisalt olen seisukohal, et kõik need oskused on arendatavad piisava praktika raames.
Ääretult väärtuslikuks kogemuseks pean kontaktvõrgustikku, mida võimaldas ainekursus "Kutseala kogukond". Ülikool viis mind kokku noortevaldkonna sädeinimesega, kelle poole olen saanud mitmetes tööalastes küsimustes pöörduda ka pärast õppeaine lõppu, vahetada mõtteid või lihtsalt olukorda filtreerida. Niisamuti ainekursus "Noortenõustamine ja infoteenus" mille raames omandatud kogemusi olen saanud praktikasse rakendada või käesolev aine "Enesejuhtimine, suunamine ja reflektsioon" mis õpetas mind veel enam enda tegemisi analüüsima. Ka on mul hea meel selle üle, et ainekursus "Juhtimine ja kommunikatsioon" osutus just viimasele õppeaastale, mis andis mulle võimaluse luua tohutul hulgal seoseid enda positisiooniga tööelus ning suunas nägema ka oma meeskonda pisut teisest vaatenurgast. Minu jaoks moodustasid õppeained läbi kolme aasta terviku, kus igal kursusel oli oma roll ja koht, toetades sellega esimesel semestril õpitee raames seatud eesmärkide saavutamist. Olen äärmiselt tänulik individuaalse lähenemise ning mõistva suhtumise eest, mida õppejõud pakkusid - see on pakkunud õpiteel tohutut tuge ja motiveerinud andma endast parim.
Esimesel semestril (2019) loodud ülikooli õpitee.
Viimase semestri analüüsi avan läbi Gibbsi (1988) refleksioonimudeli, mis aitab omandatud kogemusi põhjalikumalt struktureerida.
1. Kirjeldus
Noorsootöö õppekava viimane semester tähendas minu jaoks nelja ainekursuse läbimist ja sooritamist - digiajastu noored, juhtimine ja kommunikatsioon, avalike teenuste noortekeskne lähenemine ning enesejuhtimine, suunamine ja refleksioon. Samuti eksamitöö kirjutamist ja kaitsmist, milleks valisin noorsootöötaja kutsestandard tase kuus kompetentsidel põhineva portfoolio.
2. Tunded
Tunded on täna veel kahetised, sest ainekursused pole lõppenud. Semestri eel oli rõõm, et olen oma õpingutega lõpusirgele jõudmas, see rõõm valdab mind tänagi. Teisalt, et ees on ootamas eksamid ning lõputöö kaitsmine on kerge ärevus, kuidas nendega läheb.
3. Hinnang
Viimane semester on andnud kogemuse tulla toime pingelise olukorraga, sest langes kokku mitmete tööalaste suurte ja oluliste projektidega, lisaks õpingute ühildamine eraelust tingitud takistustega nagu laste pidev haigestumine. Sellest tulenevalt ei pruukinud minu panus igas ainetunnis olla maksimaalne ning iseseisva õppimise maht oluliselt suurem. Positiivne selle juures on olnud õppejõudude vastutulelikkus, näiteks oleme suures osas õppinud veebiüleselt, mis on lihtsustanud planeerimist, aga ka tugivõrgustiku olemasolu.
4. Analüüs
Digiajastu noored eesmärk on õppida nägema seoseid uurimussuundade seoses tehnoloogiliste arengute mõjuga noorte elus ning mõista noorte digikäitumist. Tunnen, et eesmärk ning sellest tulenevad õpiväljundid on peaaegu täidetud. Täielikult täidetud ei saa hinnata neid seetõttu, et ainekursus pole veel lõppenud, näiteks aine lõputöö eeldab uurimuste kasutamist tehnoloogiliste arengute tähendusest noorte kontekstis. Hetkel julgen väita, et see pädevus on mul mh teistega täidetud, ent lõplikult kinnitab seda lõputöö sooritamine.
Juhtimine ja kommunikatsioon eesmärk oli mõista alusteadmisi organisatsioonide toimimisest ja juhtimisest ning kommunikatsiooni põhialustest, lähtudes noorsootöö spetsiifikast. Tegemist on äärmiselt praktilise õppeainega, mis toetas minu juhtimiskompetentside arengut, sh võimaldas luua seoseid ning näha ühisosa minu ametialase positsiooniga. Aine raames tehtud iseseisvad tööd oli võimalik siduda tööelu kogemustega, mis andis sisule veel laiema väärtuse - näiteks kasutasin organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsil organisatsiooni, mille tööpere osa ma olen, saades sisendi, mida tööelus rakendada. Usun, et olen ainekursuse õpiväljundid saavutanud ning iseseisvad tööd esitanud ootuspärastele tulemustele. Blogipostituste kirjutamise hetkeks on jäänud veel sooritada eksam.
Avalike teenuste noortekeskne lähenemine eesmärk oli mõista riigivalitsemise korraldust ja poliitikakujundamist ning poliitikavaldkondade lähenemist noortele kui sihtgrupile. Ehkki poliitvaldkond pole minu kõige kirglikum teema, siis antud ainekursus oli üles ehitatud haaravalt ning toetas samuti seoste loomist tööeluga, osutudes seetõttu praktilist väärtust kandvaks ning tekitakse motivatsiooni teemas sees olla. Käesolevas aines on teoreetiline baas omandatud ning sellest tulenevalt õpiväljundid justkui saavutatud, ent lõplikult kinnitavad pädevuste omandamist veel mitmed paaristööd ja eksam, mille sooritamine leiab aset mai keskel.
Enesejuhtimine, suunamine ja refleksioon eesmärk oli juhendamise, mentorluse, coachingu ja nõustamise ning reflekteerimise baasoskused. Leian, et eesmärk sai täidetud ning õpiväljundid omandatud juba varasemate ainekursuste raames, seda on toetanud ka varasemalt läbitud täiendkoolitused (nt. coaching). Sellest võib lähemalt lugeda jaanuaris esitatud analüüsist.
Lõpueksami eesmärk on anda võimalus noorsootöötaja kutseportfoolio kaudu tõestada õppekava õpieesmärkide saavutatust. Eksamitöö kirjutamine sujus tagantjärele vaadates pigem ladusalt - seda toetas ainete raames omandatud seoste loomise ja analüüsi oskus, pikaaegne praktiline kogemus noortevaldkonnas ning juhendajapoolne tagasiside motiveerimine.
5. Järeldused
Kokkuvõttes on viimane semester möödunud meeletu kiirusega ning olenemata aegajalt tekkinud pingelistest olukordadest jõudmas lõpusirgele. Olles varasemalt läbinud kõik valik- ja vabaained, olin loonud endale soodsa olukorra, mis tähendas vaid nelja põhiaine läbimist, andes sellega ka võimaluse pühenduda põhjalikumalt lõpueksamile. Teisalt olid viimasele semestrile jäänud just sellised ained, mis võimaldasid ka ühisosa leidmist töökogemusega, luues sellega veel suurema väärtuse uutele teadmistele. Jäänud on veel viimased pingutused, mis hõlmavad peamistelt eksamite ning ainekursuste lõpetamiseks vajalikke iseseisvate tööde tegemist ja esitamist ning lõpueksami kaitsmist. Mul on hea meel, et otsustasin erialased õpingud ette võtta aastaid hiljem, pärast keskkooli lõpetamist. Usun, et olla koolipingis praktikuna, andis mulle võimaluse arendada end oluliselt rohkem ja teadlikumalt. Teisalt arvan, et mul oli ühte koma teist, mida jagada ka kaasõppijatega.
6. Tegevusplaan
Kui kõrgharidus saab omandatud, siis ma ei planeeri tormata uuesti koolipinki. Võtan aega, et teostada end töökohas ning pühenduda rohkem lastele, kes võimalik, et viimasel aastal vähem kui tahtnud oleks, minu tähelepanu said. Kindlasti ühel hetkel planeerin jätkata õpinguid magistrantuuris, ent teen seda nõnda nagu mõne aasta eest - siis kui see tunne peale tuleb, mitte ühiskondlikust survest. Usun, et enda südamest lähtumine on olnud üks põhjus, mis aitas paljustki hoida sisemist motivatsiooni ning entusiasmi õppida ja teha seda oodatust edumeelsemalt.
_________________________
Gibbs, G. (1988). Learning by Doing: A guide to teaching and learning methods. Birmingham: SCED. https://thoughtsmostlyaboutlearning.files.wordpress.com/2015/12/learning-by-doing- graham-gibbs.pdf